Tita.

Ma tõesti loodan, et möödunud nädalavahetuse rumalused on viimased jäänused teismelistest aastatest. Olen täielik idioot. Pärast oma sünnipäeva vist jätan joomist õige maha natukeseks.

Muide teatan hea meelega, et hakkan vist tuleval esmaspäeval töötama. Marylandi osariigi seaduste järgi peavad kõik töölised enne lastega töötamist laskma endalt võtta sõrmejäljed nii, et lasen juba homme selle ära teha ja vahepeal otsin edasi täiendavat tööd (ohjumal mul see hädasti vaja) ja töötan edasi ülikoolide taotlemise kallal. Töö, töö, töö. Lõpuks ometi.

võetud laupäeval, 25. augustil ja pühapäeval, 26. oktoobril 2008. a.

Ajalehes.

Läks pärastlõunat küll kiireks aga kui olin valmistamas intervjuuks luges ema ette head uudist Vaba Eesti Sõnast:

Eesti Gaidide Malev USAs teatas otsusest anda tubli noore juhi rändauhinna gdj. Aili Sarapikule, kes oli töötanud energilise juhina nii suvelaagris "Metsamäng" kui ka USA esindusüksuse juhina suurlaagris "Muskoka 2008".

Super uudis, tõesti.

Auhind jäi Järvemetsa laagris andmata, kuna Kanada laager seisis alles ees.

Haha. Lollus. Veel:

...Pärast lõunat toimusid malevate ühised koosolekud, millest võtsid osa ka Eesti Skautide ja Gaidide Sõprade Seltside Liidu esindajad. Arutati möödunud suvel toimunud laagrit "Metsamäng" ja Kanadas hästi korda läinud suurlaagrit "Muskoka 2008".

Huvitav, et üks laager ainult 'toimus' kuid teine 'läks hästi korda'. (Sellega nõustun küll.)

Aga tõesti, see kuradi juhi auhind määrati lõpuks mulle? Ja mulle ei tatatud? Ühes mõttes on see olukord küllaltki naljakas—'front page news', tead—aga teises on see üsna veider. Nad ei oleks saanud mulle isiklikult teatata, kas telefoni või isegi paari sõnaga meili kaudu? Eks nad mulle ka tahvli postiga kunagi saadavad. Koos nende AK raamatutega, mida olin palunud.

Muuseas teatan, et mul töökoht ametlikult veel ei ole, aga intervjuu läks ilmselt hästi ja mind pandi poolteist tundi otse lastega tööle. Teenin palka vahvleid süües ja Xbox mängides? Hea meelega. Pikemalt kirjutan sellest siis, kui tööd mulle vormiliselt pakutakse.

võetud neljapäeval, 21. augustil ja reedel, 22. augustil 2008. a.

Metsandus.

Olin ööläbi üleval uurimas ülikoole, mis pakuvad metsandust. Enamus on Kesk-Lääs või täitsa Läänerannikul—või, veelgi hullem, kesk-Pennsylvanias—kuid leidsin kokku 15 kooli, mida loen eelvaates enam-vähem sobivaks. Nendest lähedaim on Syracuse, New Yorgis; kaugeim põhja-Maine'is.

Raiskasin siis mitu tundi tegemas kaarti, millel märkisin ära kõik 15 koolid ja veel võrdluseks suuremad linnad. Pole sugugi üllatav, et üle pooled on kas Kanadas või kanada piiri lähedal.

Igatahes, ma ei tea ülikooli taotlusest peaaegu mitte midagi aga katsun ikka seda ära teha. Katsun. Sest mis mul muidu teha? Kontoritöötajana roiskuda, ema ja isa kodus ikka elades.

võetud 1979. a.

Nõuanne.

Võetud siit, tänu Mardile.

Sõitsin täna trolliga töölt koju. Ühes peatuses tuli peale ema koos oma umbes kolmandas või neljandas klassis käiva tütrega. Nad jäid minu kõrvale seisma ja vaatasid aknast välja, vesteldes vaiksel häälel.

— Emme, vaata, ma tahan endale selliseid botaseid.
— Milliseid?
— Näe, nagu sellel tüdrukul seal. Need ratastega. Neil on talla sees rattad, nende peal saab sõita.
— Need on ju nii ebapraktilised. Pealegi enne tuleb vanad ära kanda.
— Aga nii tore on nendega sõita!
— Jajah, võidab see, kel on surres rohkem asju. No mida sa kõigi nende asjadega peale hakkaksid? Kuhu sa kõik need asjad paneksid? Mida sa neist kogud?
— ...
— Söö head toitu, tarbi kultuuri ja käi reisimas. Ära kuluta raha asjade peale.

Ta ütles seda täiesti rahulikult, häält tõstmata. Tüdruk võttis seda samuti üsna enesestmõistetavana. Pärast hetkelist vaikust kulges nende vestlus edasi juba muudel teemadel, samamoodi vaikselt ja rahulikult. Paistab, et see polnud neil esimene korda asjadest niimoodi rääkida. Mul läks tuju korraga heaks.

Söö head toitu, tarbi kultuuri ja käi reisimas.
Ära kuluta raha asjade peale.

Pea seda meeles.

võetud laupäeval, 23. augustil 2008. a.

Labor Day.

Läksin reede hommikul emaga arsti juurde ja muidugi oli mul kõrvapõletik. Arst kirjutas välja penitsiliini, mida võtan kaks korda päevas kümme päeva. Reedel-laupäeval pidin ka võtma iga paari tunni tagant vaheldumisi Advil ja Tylenol sest, et valu läks nii hulluks, et ajas mind reedel nutma—vara hommikul enne arstiminekut ja siis veel kord pärast lõunat.

Asi ei ole just nii hull enam aga ma olen ikka kurt, mis ajab mind nüüd hulluks. Olen muidu enamvähem terve aga ma ei suuda eriti palju teha. Sellepärast, et ma olen kurt. Ei tasu minna segakoori harjutusele homme—see on mingi kolmas, neljas kord, et ilma jään—ja veel hullem, loodetav tööandja jättis sõnumi reedel intervjuu kohta ja ma ei ole saanud sellele siiamaani vastata. Avaldan kena esmamuljet. Tore.

Rääkides minuga täna õhtu mu ema taipas, et paljud eesti abielupaarid siin kohtasid või hakkasid käima kas Labor Day nädalalõpul või Columbus Day ehk kanada tänupüha nädalalõpul. Minu ema ja isa kohtasid esimest korda Labor Day peol Lakewoodi Eesti Majas—mu ema ajas teda segamini mingi lätlasega nimega Egg. Kuigi mitte samal aastal, Mati ja Ingrid Karuks kohtasid samal peol. Selsamal aastal Columbus Day nädalalõpul oli kellegil Lakewoodis mingi suur pidu, kuhu tulid paljud kanadalased, nende seas Mati, keda ootas Ingrid. Aasta hiljem abiellusid.

Ma pikemalt nende asjade kohta ei saanud emaga täna õhtu rääkida, kuna Liina hakkas vihastama, aga see taipamine pani mind mõtlema.

võetud reedel, 29. augustil 2008. a.

Kõrvavalu.

Mul on kõrvad seganud viimast mitu päeva juba. Mõtlesin, et see lihtsalt nohust, aga olen nüüd otsustanud, et mul on kindlasti põletik paremas kõrvas. Olen päeva läbi rohtu ennast täis ajanud ja see pole aidanud mitte põrmugi. See õudsalt fucking valutab.

See valu on just nii pingeline, et pean vist nõudma emalt kohe hommikul mind viima arsti juurde või Patient Firsti või kuhuiganes nii pea, kui võimalik. See valus ja veel enam olen pool kurt (veel enam, mu lõug ka väga valutab, ka paremal pool—ei tea, kas on valud seotud). Ainus probleem on see—tervisekindlustus puudub ja meil raha ei ole.

Nii, et ma ei tea, kes maksab selle eest.

Või kuidas.

Aga ma tõesti, tõesti ei suuda sellele valule vastu pidada. Kuidagi see kõrvavalu on nii, nii palju talumatum kui on olnud palavik, tatijooks ja muidu haigus.

võetud neljapäeval, 17. juulil ja reedel, 18. juulil 2008. a.

Õnnetu.

Me enam Torontosse üldse ei lähe. Mul töökoht ikka pole leitud. Mulle ei vastatagi enam. Mul kurk enam eriti ei valuta. Mul on kurguvalu ja palaviku asemel nüüd lihtsalt pea tatti täis ja muidu paha olla. Mul on seljas t-särk mida Helvi varastas poola gaididelt siis, kui ta haige oli laagri lõpul. Ma parema meelega oleks voodis jälle palavikuga.

Üks hea uudis—mind paluti üheks lõkkevanaks lauluõhtul New Yorgis.

võetud reedel, 8. augustil ja laupäeval, 10. augustil 2008. a.