Ajalehes.

Läks pärastlõunat küll kiireks aga kui olin valmistamas intervjuuks luges ema ette head uudist Vaba Eesti Sõnast:

Eesti Gaidide Malev USAs teatas otsusest anda tubli noore juhi rändauhinna gdj. Aili Sarapikule, kes oli töötanud energilise juhina nii suvelaagris "Metsamäng" kui ka USA esindusüksuse juhina suurlaagris "Muskoka 2008".

Super uudis, tõesti.

Auhind jäi Järvemetsa laagris andmata, kuna Kanada laager seisis alles ees.

Haha. Lollus. Veel:

...Pärast lõunat toimusid malevate ühised koosolekud, millest võtsid osa ka Eesti Skautide ja Gaidide Sõprade Seltside Liidu esindajad. Arutati möödunud suvel toimunud laagrit "Metsamäng" ja Kanadas hästi korda läinud suurlaagrit "Muskoka 2008".

Huvitav, et üks laager ainult 'toimus' kuid teine 'läks hästi korda'. (Sellega nõustun küll.)

Aga tõesti, see kuradi juhi auhind määrati lõpuks mulle? Ja mulle ei tatatud? Ühes mõttes on see olukord küllaltki naljakas—'front page news', tead—aga teises on see üsna veider. Nad ei oleks saanud mulle isiklikult teatata, kas telefoni või isegi paari sõnaga meili kaudu? Eks nad mulle ka tahvli postiga kunagi saadavad. Koos nende AK raamatutega, mida olin palunud.

Muuseas teatan, et mul töökoht ametlikult veel ei ole, aga intervjuu läks ilmselt hästi ja mind pandi poolteist tundi otse lastega tööle. Teenin palka vahvleid süües ja Xbox mängides? Hea meelega. Pikemalt kirjutan sellest siis, kui tööd mulle vormiliselt pakutakse.

võetud neljapäeval, 21. augustil ja reedel, 22. augustil 2008. a.